First of the Gang to Die
torstaina, huhtikuuta 29, 2004
  "i'm holding you but i only miss these things when they leave" Pühapäev oli tore päev. Kuigi Spurs 93. minutil penaltist viigistas, kõlbas ka 2:2 tiitli kindlustamiseks. Ja neli vooru on veel mängida ka. Ja Real-Barcelona lõppes samuti mõnusa resultaadiga.
Bulldogi Pubi on tegelt tore koht. Ja kohalikud Liverpooli fännid on totakad, Arsenali omad aga ilusad. Ja mehed. Ja Spursi omi pold ühtegi kohal. Kus olid, Esper, mh?

Eile oli see hetk mõnus, kui ma valesti kaarti lugesin ja Juhan seetõttu 26 km kruusateel sõitma pidi. A tüdrukutele vähemalt meeldis, tundub.

Ja nüüd ma tahsin siia ühe väikese rant'i panna, a ei viitsi kohe hetkel... 
tiistaina, huhtikuuta 27, 2004
  milleks? Why do you come here?
And why do you hang around?


Why do you come here
When you know it makes things hard for me?
When you know, oh
Why do you come?
 
sunnuntai, huhtikuuta 25, 2004
  musi Tervitaks nüüd siinkohal oma esimest ametlikku fänni. Hoia kõva, Mihkel
  täna Kell 16:00 Newcastle-Chelsea, kell 18:05 Tottenham-Arsenal. Kui Chelsea kaotab ja Arsenal viigistab, on viimane meister. Kui Chelsea viigistab, on Arsenal võiduga meister. Neli vooru enne lõppu. Man U on ametlikult väljas nüüd tiitliheitlusest kusjuures.

Ja suur thumbs-up sellele umbes 60aastasele Hendrik Vosmani kehaehitusega bussijuhile, kes eile kolm erilist joobes värdjat oma vanast Scaniast maha tõstis. Julgus ja kohusetunne ja mis kõik veel. 
torstaina, huhtikuuta 22, 2004
  mis edasi? Nii. Preparatsioon on läbi. Koosolekud on läbi. All käib õllelaud. Minu kõrval raamatukogus on mitu ilusat poissi. Eriti Ivo muidugi. Ja Andre ka. Ja piljardimängu helisid on hallist kuulda.

Elutoas lööb kell 23 praegu just kui ma seda lauset kirjutan. Homme kell 10 on Läti ajaloo loeng, kell 12 EL-i seminar. Seega vastavalt 11 ja 13 tunni pärast. Imelik on mõelda selle peale tegelikult, sest mu elurütm on viimase kuu ajaga üsna kõvasti muutunud, rutiin on sealt välja pekstud, noh, ja mis kõik veel. Et see pole enam sama, mis Läti ajaloo loeng näiteks veebruaris või EL, siis veel loeng, samal ajal. Mõistetav, onju?

Et aga ilusad ilmad nüüd vähem ilusaks pööranud on, tundub jälle kuidagi vana olek tagasi tulevat. Aga eks nad lähevad kenaks ja soojaks uuesti jälle ja siis on kõigil mõnus ja hea ja kõik kõnts ja pask unub ja laulad pigem midagi ilusat enda ette kui et näiteks mõnda määnikute asja. Või misiganes.

Lõpetuseks ütleks (niisama, mitteseksistlikult ja samas kõigil mitte solvuda paludes), et Marta Vaarikut paneks küll hea meelega. Ta on värske Kroonika esikaanel nõnda kena ikka kohe. 
  heh buu-huu
see väike huul
nii väga kuul

buu-huu
taas puhub tuul
ja ikka kuul 
keskiviikkona, huhtikuuta 21, 2004
  kordub ju kõik, nimed vaid saanud teiseks... Soft olen siis, jah? Sittagi ma ei ole.

:) 
maanantaina, huhtikuuta 19, 2004
  under neon loneliness Mida ma ikka kirjutan, raisk, ei ole öelda midagi ju. Osadele ütlen otse, teistele lihtsalt ei ütlegi midagi.

Sinule niikunii et ütlen millalgi midagi.
 
sunnuntai, huhtikuuta 18, 2004
  vol 2 TMV. :( 
  vot selline mees olen ma


What Famous Leader Are You?
personality tests by similarminds.com

 
lauantaina, huhtikuuta 17, 2004
  eile õhtul Arsenal 5:0 Leeds. Pires, Henry (4). Siinkohal õnnitleks Martinit ja Maarekut Soccernet.ee foorumitest.

:)

Kümme punkti ees, kümme punkti ees... 
  muusikanurk :) If it's true that a rich man leads a sad life
N' that's what they from day to day
Then what do all the poor do with their lives?
Have nothing to say on judgment day?

I've been beat up, I've been thrown out
But I'm not down, I'm not down
I've been shown up, but I've grown up
And I'm not down, I'm not down

On my own I faced a gang of jeering in strange streets
When my nerves were pumping
And I fought my fear in, I did not run
I was not done

And I have lived that kind of day
When none of your sorrows will go away
It goes down and down and hit the floor
Down and down and down some more
Depression

But I know there'll be some day
When I can swing everything back my way
Like skyscrapers rising up
Floor by floor, I'm not giving up

So you rock around and think that
You're the toughest
In the world, the whole wide world
But you're streets away from where
It gets the roughest
You ain't been there


The Clash, I'm Not Down, Strummer/Jones 
tiistaina, huhtikuuta 13, 2004
  jahedus Väljas on külm, nii külm. Ehkki tuulevaikuse hetkedel on isegi üsna soe. 
maanantaina, huhtikuuta 12, 2004
  statement Ükskõik, mida te mu kohta ka öelda võite või tahate, ei saa te ometi väita, et ma allaandja oleksin. Ida-Euroopa vaheeksam, mida alustasin eile õhtul kell 23, on valmis. Jah, VALMIS. Valmis. Mitte nagu mõnedel isikutel, kelledest provintsist pärit osa väärib muuseas nime kõnts. Või siis saast. Sitt. Ka pask. Tunne on selline, et olen rahul endaga üsna.

Suur tänu Sulle, Siiri, et selle õigeaegselt õigesse kohta toimetasid. 
  mõistmine Alles nüüd, mu kallis Richey, saan ma Sinust aru. Alles nüüd... 
sunnuntai, huhtikuuta 11, 2004
  mõnus Sain just teada, et kui mängus Wolfenstein (see uuem, aastast 2002 vist) sakslannast lõbutüdruk elik lits ära tappa (saab hakkama kahe jalahoobiga), siis on mäng läbi ka meie kangelase jaoks. Tsiviile tuleb hoida ikkagi.

I hang my head and I advertise
A soul for sale or rent
I have no heart, I’m cold inside
I have no real intent
 
  ei ole nõus, no ei ole Mu vend väidab, et Kennedy (JR :)) olla öelnud, et "andesta oma vaenlastele, aga hoia nimed meeles".

Mingu metsa. 
  küsimus teadjatele Tahtsin, nostalgiliselt niimoodi, lugeda oma bloogi algusaegade postitusi ja nende juurde lisandunud kommentaare. Postitused on küll alles, aga kommentaaridest on kõige esimeste sissekannete juurde käinud kusagile ära kadunud. Miks nii? Kas HaloScan paneb mingi limiidi peale või? 
  huvitav Miks tekib, seejärel küll kaob, aga siis jälle naaseb ülitugev soov kellelegi midagi anda, kedagi õnnelikuks teha, olla tore, mõnus, armas ja kõik need muud nilbed sõnad? See on ju vale ometi, see on kahjulik, see ei lõpe hästi, vaid toob ainult jama kaela. Nagu vaadake ainult, mis Eesti riigi loomise tõttu 22 aastat hiljem juhtus, eks. Must suruda alla...
Oo, Patrick, Patrick, tule appi jälle Sa... 
lauantaina, huhtikuuta 10, 2004
  jalgpall on siiski liiga hea... Et siis Chelsea 0:0 Middlesbrough ja Birmingham 1:2 Man United ehk Arsenali vahe nende kahega vastavalt 9 ja 12 punkti. Ojaa, see on juba parem jälle. 
perjantaina, huhtikuuta 09, 2004
  jälle ma kurat mölisen Allan Sikk võiks esiteks, kui ta vaheeksamit onju koostab, võtta arvesse ka osakonna tudengite äärmiselt madalat ajumahtu ning nõrka potentsiaali, lisaks enda poolt loengutes räägitud info vähesust ja kasinust. Et oleks n-ö ausam ikkagi.

I don't need anyone to help me
No, not anyone at all
Because my so-called friends have left me
And now I don't care at all

Leave me alone
Leave me alone
Leave me alone


Nüüd, pärast seda lõbus-kummalist vahepala, tahan veel lisada, et kui keegi suudaks mind praegusest neetud grafomaaniseisundist välja raputada, teeksin talle ühe õlle ja kui sugu õige, ka vahest midagi muud. Elamine muutub muidu liiga raskeks... 
  maksimaalne majandamine Unustasin lisada enne, et ostsin täna kahed päikeseprillid endale - ühed läksid maksma 98.10, teised 329.00. Esimesed panevad mind välja nägema veidi sedamoodi, nagu James Dean Bradfield surematu ning ülikauni laulu Motorcycle Emptiness videos, teised on hulka konformsemat laadi. Kasutaks seega siinkohal juhust ja karjuks, täpselt nagu James (jah, ma tean, see on juba kasutet, aga mis siis, keda huvitab, eks?), kõva häälega: I can't get back the love I feel for you... 
  mõõn on läbi? Kas see, et Arsenal, olles vähem kui nädalaga (ja millise nädalaga, eks ole) välja pekstud FA karikast ja Meistrite Liigast, suutis pärast eriti masendavat algust ja kaks korda kaotusseisu jäämist Liverpooli kodus peetud liigamängus lõpuks ikkagi 4:2 hävitada, on mingi märk või? Vahe Chelseaga jälle 7 punkti, Man U-ga aga 15 koguni...

Je t'aime, Thierry... 
  ma saabun salaja kui laine Ja kõigile kristlastele kenasid lihavõtteid minu poolt. 
  esto tv "vali kord!" Kes näinud veel pole, minge palun, onju, vaadake. Kohe mõnus hakkab. Isegi teisel korral.

Siin asub muuhulgas treiler. Mis filmi headust ja ilu kohe sugugi täies mahus edasi ei anna muide. 
  jalgpallist ka Arsenali kaotus(t)ega kaasneva valu on Monaco ja Deportivo vägitükid muideks peaaegu likvideerida suutnud. Ilgelt meeldib põhimõte, et "kui mina ei saa, ärgu saagu keegi", ja kui mingi kuradi Porto saakski, mis siis, nad ju polegi keegi. 
torstaina, huhtikuuta 08, 2004
  nii palju oleks öelda, aga ei saa ega oska "Hüvasti, Franny," sõnas Markus laevale astudes, kus Joonatan teda juba kannatamatult oodates kätega kärsituid liigutusi tegi. "Ma kardan, et me ei kohtu nüüd mõnda aega üldse. Mul on selle pärast nii kahju, Sa ei kujuta ette. Nõnda kahju..." Markuse hääl murdus ja ta silmadesse tungisid pisikesed pisarad (when your eyes fill with tiny tears), kui Franny, ise hingematvalt nuuksudes, seepeale tema kaitsvasse embusesse sööstis.

"Ära mine, oh ära mine, Markus, ma palun!" luksus Franny. "Sa ei pea ometi... Ma armastan Sind ju nii väga..."

"Sellest hetkel ei piisa, kullake," pareeris Markus väriseval häälel. "Ei piisa. Hüvasti, ei kohtumiseni. Ma nüüd tõesti pean... Laev ei oota."

Ja sellega vabastas Markus end Franny kramplikust haardest, korraks veel neiu kätt oma pihku võttes ja tema veekalkveil silmadesse vaadates, ning suundus Joonatani poole, kes heakskiitvalt naeratas ja teda siis lohutavalt õlale patsutas: "Sa teed õigesti, väga õigesti, Markus. Kõik saab veel korda, ma luban."

 
keskiviikkona, huhtikuuta 07, 2004
  luulenurk "Mis teed Sa nüüd, oo Joonatan?" küsis Markus seepeale.

"Ma tapan, peksan, hävitan,
maapinnalt kaotan saasta -
selle, mis mind raputand,
mis persse keeras aasta.

Ma sünnin veel, see kindel on
ja mädas ujub tema,
kui on läinud tema õnn
ning lahkunud ta ema.

Näed, tulevall - see kõrvetab,
kuid käes on alles algus.
Ta, raibe, nõnda kannatab,
et kustub viimne valgus.

Meest raisakullid närivad,
nad võtvad viimse naha.
Ja neegrid käised käärivad
ja ära viivad raha.

Ta, värdjas, munn, oh sitapea,
ta munad lõikan küljest,
mispeale kõksin nendega
ning toidan onu hüljest.

Ja silmad pea seest eemaldan
ning käed ma murran ära
ja keele lahti hekseldan -
siis vaikib kord see kära.

Ja kui siis lõpuks lamab ta,
nii jõuetuna maas,
siis suure drelli võtan ma
ja asun tööle taas.

Ja kunagi ei puhka ma,
ei jäta seisma keha,
ta lõplikult ma purustan,
ma seda luban teha.

Vot just nõnda plaanin ma," vastas Joonatan. "Ja see saab juhtuma, oh jaa, see saab juhtuma."

"Hea plaan," konstanteeris Markus. "Toetan Sind täiega, olen Su selja taga 100%."
 
tiistaina, huhtikuuta 06, 2004
  järsk populaarsus Muide, viimastes päevades on ikka midagi positiivset ka. Lisaks siin vähemalt esialgu mitte mainimisele kuuluvale ka asjaolu, et külastatavus on eriti megalt suurenenud selle aja jooksul.

Kas tõesti kvaliteet? Või kõigest see närune intriig? Selles on küsimus... 
maanantaina, huhtikuuta 05, 2004
  shikk Viru väravate ligidal asuv prillipood nimega "Optika" on mõnus. Viimase peal teenindus. Viimase peal prilliraamid, eriti kuumad. Süütud naised, värisege!  
  lihtsalt Aber das ist ja scheisse. Totalscheisse. Ich kann nicht so weiter leben. Nein. Nein. Nie immer! 
sunnuntai, huhtikuuta 04, 2004
  ei saa mitte vaiki olla "Ja siis," ütles Joonatan, "hakkab lööma välku, müristab kohutavalt ning mustad pilved katavad terve maakera. Ning vihma hakkab sadama, vihma, mida kallab ja kallab ja kallab nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd ning vahest isegi veelgi rohkem. Ja see vihm langeb maapinnale ja ujutab üle metsad ja põllud, tõstab üle kallaste jõed ning järved, muudab linnatänavad kraavideks. Ja puhastab niimoodi Maa kogu sellest kõntsast ja saastast, mis end siin meie seas peidab, kogu sellest sitast ja pasast, mis kasvõi Sinu kodumaja kõrval tänavatel vedeleb. Ja siis, kui kogu see maha sadanud vesi koos kõige negatiivsega lõpuks ometi ära voolata on jõudnud, tuleb taas välja Päike, Päike, mis paistab Maa peale kogu täiega, Päike, mis muudab Sind ja mind heaks ning meile meelerahu tagasi annab, Päike, mis meid taaskord jälle üle kuldab."

"Just see lootus," lisas Joonatan veel, "on kõik, mis mind veel kuidagi köita suudab ning tulevikku mingilgi määral lootusrikkalt vaatama sunnib. Ilma selleta mind, Markus, kuuled, enam poleks lihtsalt."

Markus ei öelnud midagi, ainult vaatas maha, endal meel oi kui kurb.
 
lauantaina, huhtikuuta 03, 2004
  vihm sajab kõigi peale Oli ühe mulle väga olulise neiu mobiiltelefoni tervitustekst. Ma ei tea kahjuks, kas see ikka tema telefoni tervitustekst on, aga igal juhul on mul kahju, et ma seda vihma tema peale sadamast ära hoida ei suutnud siis, kui mul selleks võimalus oli. Ehk siis shokiteraapia, see aitab mitte ainult postkommunistlike riikide majanduskasvu kiirendada vaid ka puust ja punaseks ette teha... 
  graham barber - inglismaa esikõnts Kui, muide, jalgpallur oma meeskonna karistusalas käega palli puudutab, määratakse vastasvõistkonnale selle eest 11 meetri karistuslöök ehk penalti. Man U tölakad tegid seda kolm korda (2 korda "skooris" Silvestre), aga Barber Arsenalile ühtegi penaltit ei andnud. Kes on siis kaotuses süüdi?  
perjantaina, huhtikuuta 02, 2004
  grafomaania Ja veel NATO kohta. Igaüks, kes nägi, kuidas Bulgaaria peaminister nutma hakkas ja isegi Ojukaust silmalauge ning huuli väristas, peab aru saama, onju, et tänane päev oli suurpäev, nagu Jörgen Siil ütles, tähtsuselt kolmas päev Eesti ajaloos. 
  paradoks? Miks, TMV, on nii, et igas kuradi Teise maailmasõja aegseid sündmusi kujutavas arvutimängus tuleb tappa natse, aga mitte üheski (peale Command & Conquer: Red Alert'i) kommuniste? Ah? 
  mõnu Päris hea oli Kadrioru Tivoli kõrval platsil Ford Sierrat kasutades esimest korda elus automobiiliga kohalt võtta proovida. Nalja kui palju, eriti Juhanil, kes samas mind kiitis isegi. Igal juhul tundub mulle nüüd, et kardan nüüdsest veidi oma kunagi kindlasti toimuma saavat esimest sõidutundi.

He's a real speed demon, he's one of a kind... 
  kõrvalmärkusena Samas tervitaks nutika ja rõõmustava vahepala eest Liisat, kes kena inimesena minu tervise pärast suurt ning sügavat muret tunneb. 
  mõte Kui kaua saab üldiselt peksta inimest, kes juba maas ja autis? Millal tuleb see hetk, kui piir on ees, enam ei taha ega jõua ning keegi päästa/aidata ei saa? Vaatan nagu, et iseenesest pole üldse kaugel vist...

There's nothing I wanna see, there's nowhere I wanna go... 
"Mina tahaksin Harrison AK-47 lahinguvintpüssi laulatusele kaasa võtta," ütlen ma, tülpinud, läbematuks muutunud, "selle kolmekümnepadrunilise magasiniga, nii et kui ma kõigepealt su paksu ema pea põhjalikult juppideks kõmmutan, jätkuks mul teda ka tolle su pederastist vennase jaoks." (lk 159)

Ma tegelikult ei tea, miks see hea oli:
marraskuuta 2003 / joulukuuta 2003 / tammikuuta 2004 / helmikuuta 2004 / maaliskuuta 2004 / huhtikuuta 2004 / toukokuuta 2004 / kesäkuuta 2004 / heinäkuuta 2004 / elokuuta 2004 / syyskuuta 2004 / lokakuuta 2004 / marraskuuta 2004 / joulukuuta 2004 /


The beautiful people, the beautiful people:

Weblog Commenting by HaloScan.com