First of the Gang to Die
sunnuntaina, helmikuuta 29, 2004
  õed Filmi vaatasin. Nomaeitea. 
lauantaina, helmikuuta 28, 2004
  7tv Aga vot see konkreetne vene telekanal näitab tuleval nädalavahetusel kõiki nelja inglise karika veerandfinaali. Ja otseülekannete kujul loomulikult. Tegija. 
keskiviikkona, helmikuuta 25, 2004
  eesti 86 - me lippu nad ei võida Mölakas olen, paha-paha. Aastapäeva oleks ikka ka võinud soovida ju mu meelest. 
tiistaina, helmikuuta 24, 2004
  sebe maha, raisk Nii-nii-nii-nii-nii-nii-nii. Sõitkem edaspidi Taisto, TAK-i või Pärnu ATP-ga. Sebe olgu nüüdsest persona (firma?) non grata. Osula on nõrk, Otter ruulib. Mulle isklikult väga meeldib Arne juba hetkel.

Miks? Sest et need kuradi värdjad, kes end nime OÜ Bussireisid taha varjavad, ütlevad telefonist, et müüdud on Tartusse 47 piletit, aga et kuna läheb kahekordne buss, siis saate ikka pileti ju. Saingi. Koht number 54. Ainult et buss oli, raisk, ühekordne. Inimesed piletitega nr 49-58 tõsteti maha (peale kümneminutilist tigedat vaidlust) ja öeldi neile, et vahetage piletid ära järgmise bussi peale. Ja makske juurde ka viiekas veel, sest too, tund aega hiljem väljuv reis, maksab rohkem.

Jah. Ise vahetasin homme hommikuks. Mida iganes. Keegi ei vabandanud ka. Bussijuht, tõenäoliselt Arvo või Raivo, väga totakaga näoga igatahes: "Mina pole süüdi, ega mina neid pileteid ei müü." Kassiir (Ljudmilla? Varvara?): "Öööööö...." Küsisin, et miks nii. Vastas, et "ööööö.... Tartu.... ööööö." Jah. Lahe.

Kõik allkirjad annan nüüdsest. Ja piketile lähen ka mõnikord.

"Reinsalu käib Kassiga? Ohh!" ahhetab kõrvaltoas üks naishääl.

Vaat see on küll kõva sõna mu meelest. 
maanantaina, helmikuuta 23, 2004
  football 365-e sektsiooni mediawatch päeva tsitaat "I am looking always for the ball, not the man. If you are not looking to kill me, I will not look to kill you. I do not want to tackle like a crazy man. But if some player acts like he is fighting, or bossing, you have to do something. If someone wants to give me a kick I will show him I am not his woman" - Kolo Toure in Saturday's Independent. 
  endiselt Kui leiad oma möla lätte,
siis sul vaikus tuleb kätte,
tuleb, paneb, keerab taha,
tunne sellest paha-paha.

Vägistab su kõnehoo -
lähed, ennast üles pood.
Hoiad voodi taga relva,
kuni enam lasta'i pelga.

Sellepärast tee nüüd nii,
et jääd ellu ikkagi.
Ehk siis kilkad edasi
ning teavitad mind sedasi.

Muidu jama oleks värk,
justkui näiteks ManU särk.
Seega räägi, nagu vaja
vabalt, julgelt taha aja. 
lauantaina, helmikuuta 21, 2004
  ilus lipp meil ikka ja Eesti lipp on eriline sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on eriline sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on Eesti lipp. Igasugu tippkommunistid seda katsuda ei tohiks üldse.

Igal juhul on ülev tunne seista seal, kus ühte sellist lippu sisse õnnistatakse (religioon siin faktor pole, pigem ajalugu). Olla asjaosaline nii-öelda, kui soovite. Paljude ühte asja ajavate meeste seas, eelnevalt ja järgnevalt Tallinna tänavatel hulgaliselt erineva sõbralikkuseastmega uudishimulikke pilke pälvinud. Teadagi, miks.

Ja nii, nii ning nii. Närige pori, punased! 
torstaina, helmikuuta 19, 2004
  paueriga Aga mina ju ei peaks vastutama selle eest, mida teised teevad mulle? Või pean? 
tiistaina, helmikuuta 17, 2004
  nii hea, nii hea on olla noor Nii noor, nii hoor... vanamoor...

Ei-ei, tegelt see pole üldse nii praegu. Need ilusad sinised silmad, need pruunid ja rohekad ka... Kass võttis hiire suhu ja pani ajama...

Itaalia keel ja html/www jäävadki sel semestril avastamata. Ja ei, Kadri, eelmine sissekanne oli sellegipoolest tehtud keel vms põses meetodil. Ausalt ka. 
lauantaina, helmikuuta 14, 2004
  14.2 Kõik, kel vaja, saagu. Ehk siis: "Nii toredat sõbrapäeva (misasi?) minu poolt." Kõigi vajalike aksessuaaridega, kujutluses. 
perjantaina, helmikuuta 13, 2004
  luuletus vapratele ja ilusatele Ropendan ma ropp-ropp-ropp,
sest on popp on olla ropp.
Mina pole Raimo Tropp
ega väärtust kaevav kopp.

Kõiki ainult armastan,
kedagi ei vihka.
Sinu elu paremaks
muuta vaid ma ihkan.

Olen justkui näkineid -
ümber minu kiimas geid.
Siiski leidub paremaid,
õnne juurde viivaid teid.

Või siis vist ei leidu ka.
Eriti kui homme
laskub taevast Valentin
ning kõikjale seab pomme.

Igatahes värk on nii
nagu kirja panin just.
Selle peale mõtle Sa
kui kulutamas vetsuust. 
  ameerikas töötamisest Kes tahab suvel USA-s raamatuid müüa, müügu täiega. Aga see, et kõigepealt kella 12-s loengus mingid kaks fanaatikut/tölli lehekesi jagavad, kuhu raha ja orjust otsivad huvilised oma telefoninumbri peale kirjutada saaks ja et sama üritust teenivad jüngrid raamatukogus mulle sama lehekesega peale hüppavad, on ikka saast lugu küll.

Hakkab aitama, raisk. Minge pange ennast põlema, mölakad. 
perjantaina, helmikuuta 06, 2004
  moskva kohta Täna hommikul siis, eks ole, lõhkes pomm Moskva metroos, rongi teises vagunis, nelikümmend surnut minimaalselt. Putin saab jälle rääkida, et küll need tshetsheenid on ikka värdjad, mis sellest, et Mashadov eitas ja hukka mõistis.

Vere teema kui selline paistab seega prevalveerivat, samuti otsast tulnud jäsemed (et eile ka sai nagu neist kirjutatud). Soovitan pilte vaadata kusagilt.

Aga mis saab siis, kui nüüd iga päev juhtuma hakkab selles julmas linnas, kus 64,5 a tagasi baasideleping alla kirjutati ja veidi alla aasta hiljem Eesti selle maailma demokraatlikuima konstitusiooniga asja liikmeks võeti? Et homme jälle 40, siis 15, siis koguni 200, siis paar-kolm jne. Kas kõik tshetsheenid tapetakse seepeale kättemaksust maha?

Ei tapeta. Enne sureb Venemaa Föderatsioon. Elagu ERO! On koit... 
torstaina, helmikuuta 05, 2004
  bill kill Mängisin ma teisipäeva õhtul ikka kuradi sitasti. Häbi on kohe isegi või nii.

Aga positiivsema noodina tahan ära märkida, et käisin lõpuks vaatamas Quentin Tarantino viimast hitti Kill Bill. Ja ma pole üldse pettunud. Igati positiivne elamus, eriti juhul, kui sulle meeldib mõõgavõitlus Jaapani moodi. Mis mulle eriti muljet ei avalda, muide. Lisaks veel võimukad naised eri rahvustest, kehaosade ära lõikamine massilisel arvul, koomakepp. Ja veri, see veri. Nii äge. 
sunnuntaina, helmikuuta 01, 2004
  sürpriisidest Mõelda vaid, milliseid üllatusi elu toob. Kuigi minu ajakirjanikukarjäär (kuulsusrikas ja rahaga voodertet) on vähemalt ajutiselt peatunud, evin ma siiski Eesti suurima ajalehe meiliaadressi ning saan aeg-ajalt sinna mitmesuguseid kirju, sealhulgas noortelt neidudelt, kes minu grammatilisest sarmist ülisillas ja kelle läkitusi seega termini fanmail alla paigutada võib.

Viimane selline oli ühe Tartu kooli 9. klassi neiult, kes teeb uurimustööd meie armsa väikeriigi ajakirjandusest ja palub selleks minu abi, kuna eeldab, et oskan kõnealusel teemal pikalt ja sisukalt rääkida.

:)

Aga süda läks küll soojaks kohe. 
"Mina tahaksin Harrison AK-47 lahinguvintpüssi laulatusele kaasa võtta," ütlen ma, tülpinud, läbematuks muutunud, "selle kolmekümnepadrunilise magasiniga, nii et kui ma kõigepealt su paksu ema pea põhjalikult juppideks kõmmutan, jätkuks mul teda ka tolle su pederastist vennase jaoks." (lk 159)

Ma tegelikult ei tea, miks see hea oli:
marraskuuta 2003 / joulukuuta 2003 / tammikuuta 2004 / helmikuuta 2004 / maaliskuuta 2004 / huhtikuuta 2004 / toukokuuta 2004 / kesäkuuta 2004 / heinäkuuta 2004 / elokuuta 2004 / syyskuuta 2004 / lokakuuta 2004 / marraskuuta 2004 / joulukuuta 2004 /


The beautiful people, the beautiful people:

Weblog Commenting by HaloScan.com